Õpiraskustega õpilaste õppimine ja õpetamine

Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke.

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10748091?from=viimati_kinnitatud (alates 17.04.2019)

Kaasav haridus – kõigi õppijate sotsiaalseid ja õpivajadusi arvestav protsess, mis tagab kõigile õppijatele parima arenguvõimaluse vastavalt nende võimetele ja vajadustele.

Õpiraskused

Õpiraskused on ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed  ehk kognitiivsete protsesside kaasasündinud iseärasused. Õpiraskused seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega ning avalduvad suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Ainult ligi  ¼ õpiraskustest on ületatavad. Õpiraskustega võivad, kuid ei pruugi kaasneda tähelepanuvaegus, hüperaktiivsus, käitumisraskused ja/või sotsialiseerumisraskused.

Õpiraskused on koolis kõige enam märgatavad lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisel (sõnavara ja mõistemaailma ahtrus, analüüsivõime nõrkus, sünteesivõime nõrkus, lausete ja terviktekstide mõistmine on pärsitud).  Kirjutamisoskuse kujunemisel on omased spetsiifilised tajumis- ja kodeerimisraskused. Õpilasel on raskusi detailide eristamisel (sh ei suuda eristada häälikupikkusi), kuuldu või nähtu meeldejätmise ja meenutamisega. Õpiraskused matemaatikas väljenduvad korrutustabeli päheõppimisel, tekstülesannete lahendamisel, hulgakujutluse tekkimisel,  tehete valdamisel,  teksti mõistmisel, analüüsi- ja sünteesivõimel.

Õpiraskused võivad hõlmata puudujääke üldistes õppimistegevustega seotud oskustes, mis tõttu on häiritud edasijõudmine kõigis ainetes. Õppimisega mitteseotud tegevustega võib laps tavapärasel tasemel hakkama saada.

Kindlasti ei saa nimetatud tunnuste alusel üldistada ning kergekäeliselt õpilast sildistada. Iga last tuleb vaadelda eraldi.

Mõnikord ebaõnnestub õpilane hoopis seetõttu, et tal on vähene motivatsioon, tahe pingutada ning raskused oma tähelepanu koondamisega ülesandele. Kui aga õpilasel on raskusi numbrilise info töötlemisel ning arvutamisel, ei pruugi see tähendada, et matemaatikas mõned teised teemad raskusi valmistavad. Õpilase üldised vaimsed võimed ei pruugi siinkohal olla kahjustunud.

Kerge intellektipuue – üldise vaimse võimekuse madal tase kõigis aspektides ja väljendustes, kusjuures mõnes valdkonnas võib häiritus olla teistest oluliselt suurem. Näiteks võivad rütmitunnetus ja kõne olla suhteliselt heal tasemel, võrreldes mõtlemisoperatsioonide sooritamise ja mäluga. Üldise vaimse võimekuse kahjustus mõjutab igapäevaeluga toimetulekut. Õpilane vajab lihtsustatud selgitusi, nende kordamisi. Äsja öeldu ei pruugi olla arusaadav või ununeb. Mahajäämus võib olla sotsiaalses valdkonnas. Õpilasel on madalam empaatiavõime, oskamatus langetada sotsiaalseid otsuseid, sõprussuhteid luua ja hoida. Ta võib olla eakaaslastega võrreldes nö lapsikum ning paremini seltsida endast nooremate kaaslastega. Tavaliselt on õpilasel ka nõrgemad praktilised enesekohased oskused. Ta on raske planeerida enda aega, iseseivalt kodutöid teha, koolikotti järgmiseks päevaks kokku seada, tulla toime rahaga, ilmastikule sobivalt riietuda jms. Kõik need oskused vajavad teadlikku õpetamist.

Hariduslikud erivajadused (Kõrgessaar, J. 2016):

• ANDEKAD
• ÕPIRASKUSED – lugemis- kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust
• KERGE INTELLEKTIPUUE, RASKE- ja SÜGAV INTELLEKTIPUUE
• KÕNEPUUDED – põhjustavad kas suuremaid või väiksemaid raskusi kas enese väljendamisel või toimuva mõistmisel
• HÄÄLUSPUUDED – avalduvad kas üksikute häälikute või kuni üldise ebaselge hääldusena
• EMOTSIONAAL- VÕI KÄITUMISRASKUSED (sh sotsiaalsetest probleemidets)
• MEELEPUUDED – kurtus, nürmus, pime, vaegnägijad
• KEHAPUUDED – üldkehalised puuded, ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded
• SÕLTUVUSHÄIRED
• KODUKAHJUSTUSEGA LAPSED sh ULALAPSED

Kõik eelnevalt nimetatud hariduslikud erivajadused võivad põhjustada õpiraskusi. Meie oma ainekursusel lähtume üldjuhul ÕPIRASKUSTEST, mis väljenduvad lugemis-, kirjutamis- ja/või arvutamisprobleemidest tavakoolis põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatel lastel. Lihtsustatud õppekava järgi õppivate õpilaste toetamine meil seekord fookusesse ei mahu.

 

Õpiraskutega laste õpetamisel arvestatavad üldised põhimõtted

1. Motiivi loomine õppimiseks
2. Etapiviisiline õpetamine
3. Struktureeritud ja etteennustatava keskkonna loomine
4. Päevakava rituaalid (sh selge signaal tunni alguse ja lõpu kohta)
5. Selged reeglid/kokkulepped klassis
6. Väsimuse ennetamine – lühemad õppesessionid, rohkem pause, rohkem erinevaid võimalusi ülesannete lahendamisel
7. Lühikokkuvõtted tegevustest vahepeal
8. Kõne aktiivne lülitamine õppetöösse: kommenteerib (õpetaja ja/või õpilane planeerib, teeb kokkuvõtte)
9. Tunnetustegevust aktiviseerivate võtete valimine/kasutamine
10. Töökorralduste ja juhiste täpne mõistmine/täitmine
11. Lihtsusta instruktsioone ning valikuid
12. Instruktsioonide kordamine
13. Anna üks ülesanne korraga
14. Võta silmside, kui infot edastad
15. Toeta sõnalist visuaalsega
16. Kirjalik tegevuskava nähtaval
17. Kirjelda täpselt, mida tegema hakatakse ning millist käitumist oodatakse
18. Individuaalne lähenemine
19. Anna teada, kuidas abi paluda
20. Õpetamine jõukohastataud materjali ja abistamisvahendite valikuga
21. Viivitamatu tagasiside andmine
22. Positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest
23. Õpilase istekoht õpetaja lähedal. Kaalu võimalust panna laps istuma positiivse eeskujuga
24. Mida madalam on lapse kognitiivne areng, seda rohkem sõltub ta edu/ebaedu õpetamise protsessist, õpetaja osalusest.  (Soovitused on kokku kogutud erinevates allikates, sh Kaja Plado loengutest).

Eelnevad olid väga üldised soovitused, mis sobivad klassile, kus õpib õpiraskustega õpilasi. Edasipidi vaatleme täpsemalt õpilase raskustest lähtuvaid soovitusi, võtteid õppe jõukohastamiseks ning kuni ainete kaupa teemade õppimiseni.

Kokkuvõte:

Õpeta õpilasele võtteid, mis aitavad teda kõige enam.

Ole paindlik, ära karda katsetada erinevaid lähenemisviise.

Õppetund on kõige tõhusam, kui see hõlmab eri tajusid ja paneb õpilased aktiivselt kaasa töötama.

Spetsiifilise õpiraskusega õpilasel võib olla infot raske vastu võtta ühel viisil, kuid oluliselt lihtsam mõnel teisel.

Õpilase raskused võivad tuleneda lühikesest keskendumisvõimest, pikast info töötlemise ajast, viletsast töömälust, kehvadest enesejuhtimisoskustest.

Spetsiifiline õpiraskus ei mõju üldisele intelligentsusele.

 

Allikad:

Lerkkanen, M.-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja algõpetuses. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.

Hudson, D. (2019) Spetsiifilised õpiraskused. Mida oleks õpetajal tarvis teada?

Kull, E. (2018) Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. (lk 613 – 646)

Vaimne tervis – väärtus meie kõigi jaoks. Tartu Ülikooli Kliinikum. https://opikeskkond.lastefond.ee/public/galleries/Vaimne_tervis-vaartus_meie_jaoks_kogumik.pdf ( lk 11 – 22)

Pedak, K. Erikehakultuur: https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6004/index.html Tallinna Ülikool

Naestema, R. Logopeedia Kliinik https://www.logopeed.ee/et/lugemis-ja-kirjutamisraskused

K. Karlep (1999). Emakeele abiõpe I, lk 278-283

K. Karlep, A. Kontor (2010). Aabitsa ja töövihikute kasutamise üldised põhimõtted: Õpetajaraamat. Kirjastus Studium.

K. Karlep, A. Kontor, E. Vihm (2010). Aabits ja Eesti keele töövihikud 1. klassile (1.-3. osa). Kirjastus Studium.

Häälikanalüüsi mänge: Eripedagoogika: Logopeedia ja emakeel 4 (2004).

Õpiraskustega õpilaste toetamine põhikoolis (ainealased metoodilised- ja õppematerjalid), kogumik on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning rahastamisel. Autoriõigused: Ristiku Põhikool, Haridus- ja Teadusministeerium http://vana.oppekava.ee/index.php/%C3%95piraskustega_%C3%B5pilaste_toetamine_p%C3%B5hikoolis_(ainealased_metoodilised-_ja_%C3%B5ppematerjalid)

VAATA, KUULA, vt ka soovituliku kirjanduse loetelu: Õppimine ja psühholoogia videoloengud https://edidaktikum.ee/et/content/%C3%B5ppimine-ja-ps%C3%BChholoogia

Arro, G., Aus. K. raadiosaates – Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust. Pinnapealne ja sügav õppimine. https://novaator.err.ee/859516/oppimine-on-tohus-siis-kui-see-nouab-pingutust

Karlep, K. (2003). Lugema ja kirjutamise õpetamise metoodika kolme välteteooria valguses. – Haridus kõigile 2003, lk 219-245. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia : [õpik kõrgkoolidele] / [Marika Padrik, Merit Hallap, Signe Raudik … jt. ; toimetajad: Marika Padrik, Merit Hallap. 2016. Tartu Ülikooli Kirjastus (lk 305-351)