Ärevuse ja depressiooni märkamine, käitumisprobleemid

Emotsionaalse arengu häired:

Väljapoole suunatud (eksternaliseeritud) emotsionaalsed- ja käitum

depositphotos.com

ishäired- rahutu ja üliaktiivne käitumine, agressiivne, tõrges- trotslik, teisi häiriv käitumine

Sissepoole suunatud (internaliseeritud) emotsionaalsed- ja käitumishäired- ärevus, depressioon, arglik ja eemaletõmbunud käitumine

Ärevushäired lastel ja noortel

Ärevus(häire)t määratletakse emotsionaalsete reaktsioonide kogumina isikule suunatud tegeliku või kujutletava ohu ootuses. Ärevust vaadeldakse kohanemisvastusena aina uutele arusaamatutele, ohtlikele või ettearvamatutele olukordadele. Kalduvus märgata ja tõlgendada olukordi ohtlikena põhjustab lastel ärevushäiret, olles samas üks selle tunnuseid. Haiguslikku ärevushäiret iseloomustab ebaproportsionaalsus ohu suhtes, tunde püsivus ja ebaratsionaalsus; haiguslik ärevushäire kahjustab noore inimese psühhosotsiaalset arengut ühes või mitmes liinis. Kooliealistest lastest, sh noorukitest kannatab erinevate ärevushäirete all 11-12%. Ärevushäire on sageli põimunud mõne teise psüühikahäirega ja ajuti on neid omavahel raske piiritleda. Paljude laste ärevushäire kaob aastate möödudes (Silverman & Field, 2011).

Ärevushäirete liigutusest lastel ja noortel:

• Lihtfoobiad (nt koerte või pimedakartus) on püsiv ja irratsionaalne hirm mingite objektide või tegevuste ees, mis piirab elu.
• Lahutamiskartus on hirm ja mure lähedasest inimesest eemaloleku ees. Kaasnevad probleemid sotsiaalses käitumises. Tavalisim sümptom on kooli vältimine/keeldumine sinna minekust. Kaasnevad kehalised sümptomid (kõhulahtisus, oksendamine).
• Koolihirm(mitte vastumeelsus) on lapseeas sageli lahutamiskartusega seotud, teismeeas on selle põhjuseks enamasti koolistress. Kaasneb hirm, viha, mis võib avalduda passiivsusena, koostööst keeldumisena.
• Sotsiaalärevus saab lastel alguse enne 6. eluaastat. Tegu on püsiva hirmuga võõraste inimeste ees ning nende igakülgse vältimisega. Samuti põhjustavad hirmu ja vältimist uued olukorrad.
• Obsesiiv-kompulsiivne häire (sundmõtted ja sundteod) Kasutab kindlaid rituaale ärevuse maandamiseks. On väga häiritud, kui ei saa neid teha.
• Post-traumaatiline stressihäire (kestus üle 1 k)
• Üldistunud ärevushäire (täiskasvanud, kestus 6 k)
• Paanikahäire – paanikahoog 5-10 min, ootamatu ja tugeva reaktsioonina esinev, väliselt mitte väga märgatav, hirm selle kordumise ees
• Ärevushäirete esinemissagedus on elu jooksul erinevate uuringute põhjal 10-28% inimestest.

Liigse ärevuse tunnused kooliõpilastel:

• Lapsel on tavapärasest enam tekkinud hirme, nende süvenemisi, laienemisi
• Erinev käitumine tavapärasest, varem olnust
• Muremõtted
• Pidev küsimine, “Mida me täna teeme?”
• Raskused kohaneda uute olukordadega
• Laps on vaikne, takerdub kõnes ja on endassetõmbunud
• Laps tahab kaasas kanda mingeid kindlasid turvalisi oma esemeid (kaisukaru, mänguasjad, sall, telefon jmt)
• Laps kardab rahvarohkeid sündmusi ja ruume (keeldub tulemast aktusele, klassi- ja kooliüritustele)
• Keeldub (kardab) tulemast kooli või konkreetsetesse ainetundidesse, otsib pidevalt vabandusi (tekivad erinevad kaebused: pea- ja kõhuvalud, palavik)
• Laps ehmub kergesti pealtnäha tühistel põhjustel
• Ärevust tekitavate olukordade vältimine
• Ei julge proovida uus asju, tegevusi
• ”Põgene/võitle reaktsioon” – laps võib olla olukorra vältimise asemel ka hoopis äkiline või trotslik, vihane ja agresiivse sõnakasutusega
• Lapsel esinevad sundmõtted, mis viivad sundtegudeni, nt tegevused või rituaalid ärevuse maandamiseks – nt sage käte pesemine mõne haiguse hirmus, oma tegevuse ülekontrollimine või millegi loendamine (obsessiiv-kompulsiivne häire)
• Laps korrutab “ma ei oska/ma ei tea”, tema pea on vastamise hetkel täiesti tühi
• Kardab kaaslaste hinnanguid, tagasisidet, ei taha esineda, vastata teiste kuuldes
• Kui peab vastama, siis räägib hästi kiiresti, puterdades, mõte pole selge
• Eelistab otse suhtlemise asemel kirjutada 
• Rahutus, ärrituvus, võimetus lõõgastuda (hüppab, raputab käsi, mudib käsi või mingit eset jne)
• Keskendumisraskused, tähelepanu häired (ei märka olulisi detaile, on oma mõtet kinni mingil kindlal mõttel või tundel, mis tekitas äreva situatsiooni)
• Sooritusvõime alanemine, hinnete langus (samal ajal kui normaalne ärevus tõstab sooritusvõimet).
• Masendavad mõtted või nende ilmingud esitatavates töödes (võivad tuleneda stressi ja ärevust tekitanud olukorrast)
• Laps väsib kiiresti. Seda võivad põhjustada ärevusest põhjustatud unehäired, nt uinumisraskused, katkendlik uni.
• Lapsel on raske kiitust vastu võtta (madal enesehinnang)

Ärevuse somaatilised sümptomid (raskemad neist viitavad paanikahoole):

• südame kloppimine
• punetus näos
• higistamine
• värisemine, vappumine, võpatamine ehmumise korral
• suukuivus
• hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
• iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus
• lihaspinge ja pingega seotud valud, valud rindkeres (laps võib kurta valude üle)
• tuimus või surinad
• kuumad ja külmad hood
• pearingluse-, ebakindlusetunne
• tükitunne kurgus, neelamisraskused,
• hirm kaotada enda üle kontrolli

Meeleolu kõikumine ja depressioon

Meeleolu kõikumine on lühiajaline ja vahelduv, sõltub välistest teguritest.

Depressioon on kestev seisund, mida iseloomustab:

• alanenud meeleolu (kurb ja tühi tunne, pidev pahurus, rahulolematus)
• võimetus tunda huvi ja rõõmu ning nautida elu
• trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
• tähelepanu- ja keskendumisvõime halvenemine, mõtlemise häired
• ülitundlikkus kriitika suhtes
• enesehinnangu ja eneseusalduse alanemine
• süü- ja väärtusetusetunne
• võib väljendada tunnet, et on teistele koormaks
• näeb maailma negatiivses varjundis
• jõuetus, väsimus ja aktiivsuse vähenemine, energia kadu
• motoorne erutatus/pidurdus
• häiritud uni
• isu alanemine või suurenemine, kehakaalu muutus
• kasutab “piinava tegelikkuse” eest põgenemiseks alkoholi või narkootikume
• enesekahjustuse- või sutsiidimõtted ja -teod

See häire tabab kogunisti viiendikku teismelistest. 

NB! Kestvus vähemalt kaks nädalat

Eelkooliealistel lastel eristatakse reaktiivset depressiooni (mõjutatud välistest teguritest nt stressirikkad elusündmused) ja anhedoonilist depressiooni (tõsisem variant, sageli geneetilise tagapõhjaga). Iseloomulikud lisasümptomid: sagedased nutuhood, söögiisu alanemine, rahutus, rahulolematus, sõnakuulmatus, öised hirmud/luupainajad, pea tagumine (nt vastu seina), peavalu, kõhuvalu, iiveldus, mängu häiritus (hävingu, surma elemendid), põgenemine lasteaiast.

Keskmises lapseeas ja noorukitel on raske eristada depressiooni sümptomeid nn „ealisest tujukusest“, ent olulised tunnused on:

• Kehalised kaebused, tüdimus ja väsimus
• Koolist puudumised, õppeedukuse langus
• Ülitundlikkus kriitika suhtes
• Hoolimatu käitumine, suureneb riskide võtmine
• Sotsiaalsetest kontaktidest eemaletõmbumine
• Kaeblemine igavuse üle
• Ärrituspursked
• Kergesti endast väljaminek, pisarateni
• Ähvardused kodust ära joosta
• Uimastite tarvitamine
• Kaeblemine, et keegi ei hooli
• Raskused suhetes
• Popitegemine, varastamine, kaklemine

Allikas: Laste- ja noortepsühhiaatria, toim J. Liivamägi., Medicina, 2006 11. Meeleoluhäired ja enesehävituslik käitumine: Meeleoluhäired lk 215-220

Agressiivne käitumine

Üheks põhjuseks on kõrge emotsionaalsus ja madal emotsioonide regulatsiooni/kontrollimise oskus. Erinevaid agressiivse käitumise vorme on palju:  Instrumentaalne agressioon (eesmärgipärane, ilma sooviga kahjustada nt mänguasja käest rebimine)

Vaenulik agressioon, mis jaguneb-ilmne (löömine, ähvardamine) -varjatud (valetamine, varastamine)

Ilmne agressioon võib olla proaktiivne (planeeritud) või reaktiivne(vastus nt ähvardusele)

Varjatud agressioon võib olla nt vandalism või ka tagarääkimine, kuulujuttude levitamine jms.

Koolikiusamine

Kiusamine on agressiivse käitumise vorm, mis on korduv ja suunatud kindlale ohvrile, eemärgiga kinnistada võimu kiusatava üle.

Kiusamisel on erinevaid vorme:

• Füüsiline agressioon (nt löömine)
• Verbaalne agressioon (nt ähvardamine, hüüdnimede omistamine)
• Relatiivne agressioon (nt kuulujuttude levitamine)
• Küberkiusamine (nt fotode levitamine Internetis eesmärgiga kiusatavat häbistada)Tihti jagavad kiusaja ja kiusatav sarnaseid omadusi, sealhulgas emotsionaalseid probleeme, kehvi sotsiaalseid oskusi, negatiivset minapilti.

Loe juurde: 7.1 Emotsionaal-käitumisraskustega õpilased (autor Kristiina Tropp) lk 153-171, Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes (toim E. Kikas)

 

Kohanemishäire

• Kohanemisprobleemiks nimetatakse stressile omaste emotsionaalsete ja käitumuslike sümptomite kogumit, mis ilmneb vastusena mingisugusele teadaolevale stressi tekitavale stiimulile (nt tõsine elumuutus).

• Kohanemishäirega on tegu siis, kui see sümptomite kogum tekitab kestvaid ja märkimisväärseid raskusi toimetulekul mitmes eluvaldkonnas (nt koolis, hobidega tegelemises, kodus).

• Kohanemisprobleemidest/häirest saab rääkida, kui käitumiste kogum püsib pikemaajaliselt (3-6 kuud peale stressirikka sündmuse toimumist).

Kohanemisprobleemid varases ja keskmises lapseeas

Lasteaeda ja kooliminek on lastele stressirikas

Kohanemine sõltub:
Lapse isiksuse tüübist

• ärevad ja häbelikud lapsed on haavatavamad
• kõrge emotsionaalne reaktiivsus ja negatiivne afekt toob kaasa närvilisuse, süütunde, enesega rahulolematuse, pinge, viha ja frustratsiooni
• agressiivsetel lastel on oht tõrjutusele või käitumishäirete tekkeks(b) Teistest kooliga seotud faktoritest- kaasuvad probleemid (õpivilumushäired, emotsionaalsed- ja sotsiaalsed raskused, aktiivsus- ja tähelepanuhäire)
• kooli keskkond (müra, palju rahvast, õpetajate vahetus, ennustamatus)
• kuidas laps tajub õpetajapoolset toetus.

Kodused ja keskkondlikud stressorid

Kodused stressorid

– Vanemate stress ja konfliktid perekonnas, vanemate lahutus

– Kodune keskkond (psühhosotsiaalne, sotsiaalmajanduslik)

– Suhted õdede-vendadega

Keskkondlikud stressorid

– Suhted kaaslastega (populaarsus vs tõrjutus)- Kultuurišokk
– Võõrasse keskkonda sattumine (nt haiglasse)

Kuidas kohanemisprobleeme ära tunda?

Reaktsioon stressitekitavale sündmusele oleneb indiviidi taustast, arengufaasist ja iseloomust:

• Depressiivne reaktsioon
• Ärev-depressiivne reaktsioon
• Psühhosomaatilised kaebused (peavalu, kõhuvalu jm)
• Ärevus, pinge, mure, viha
• Nõrgeneb töövõime (nt koolitööga hakkamasaamine)
• Raskused teistega suhtlemisel ja sotsiaalsetes tegevustes
• Emotsionaalsed kaebused (nt hakkan hulluks minema)
• Noorematel lastel regressiivne käitumine (nt pöidla imemine, enureesi taasteke)

Lein

Leina näol on tegu ootuspärase reaktsiooniga lähedase kaotusele, lein väljendub erinevalt:

• Kurbus ja masendus
• Hirm tuleviku ja muutuste ees
• Apaatia, motivatsiooni kadu
• Emotsionaalne tuimus
• Tähelepanu-, mälu- ja keskendumishäired
• Viha, agressiivsus
• Kahetsus ja süütunne
• Kehalised kaebused
• NB! Õpetajad võivad olla väga toetavad vahetult peale juhtunut. Paljud lapsed ja teismelised aga hakkavad kaotusest aru saama ja sellele reageerima alles kuid, isegi aastaid juhtunust hiljem.

Eemaletõmbunud ja üksildased lapsed

• Tagasihoidlikud lapsed- introverdid, võivad olla sotsiaalselt passiivsed, ent ei hoidu kohustuslikest sotsiaalsetest tegevustest. Ei ole õnnetud ega sõpradeta, puuduvad emotsionaalsed häired
• Uustulnuka pidurdus- stress uues keskkonnas, raskused grupiga liitumisel, eemaletõmbunud käitumine
• Häbelikud lapsed- suhtlemisel tekib ärevus, piinlikkus, tegevust juhib soov vältida negatiivseid tulemusi
• Sotsiaalne välditus ja eraldatus
• Tõrjutud lapsed- teiste poolt aktiivselt põlatud, agressiivsed jaimpulsiivsed, puudulikud suhtlemisoskused
• NB! Pane tähele märke lapse/noore hooletussejätmisest, emotsionaalsest- ja füüsilisest väärkohtlemisest!

 

Kuidas ennetada ja ületada ärevushäiret?

Tuleks kaaluda lapsevanemate tähelepanu kasvatavat ennetavat sekkumist, kui vanemad ise kannatavad ärevushäire all või on lastel ohtu ennustav temperamenditüüp.  Vanemad võiksid proovida ärevust tekitavas olukorras last empaatiliselt julgustada, üldisemalt tugevdada nendevahelist turvasuhet. Suurimad vanemlusvead on ülehooldus ja –kaasatus, vähene (iseseisvusele) julgustamine. Ärevushäirete ületamisel on võtmetegur koostöö lapse-terapeudi-kodu ja ka kooliga. 

Kuidas toetada ärevusega ja/või depressiooniga õpilast koolis?

Korraldus koolis:

1. Kõige olulisemaks ennetusviisiks on turvalise koolikeskkonna hoidmine. Vajalik on õpilaste ning töötajate teadlikkuse suurendamine, nt koolitused, kogemuste vahetu jagamine, õpiringid õpilastega, oma tunnete kirjeldamine, infoallikate tutvustamine psühhikahäiretega.
2. Oluline on õpilaste ja õpetajate enda teadlikkus enda tunnetest, head usalduslikud suhted ja julgus enda avada. Läbi selle kujuneb ka oskus märgata teisi enda ümber.
3. Ennetusel ja võimalikult varajasel märkamisel on suur roll ärevusega või depressiooniga õpilase aitamisel.
4. Püüa välja selgitada, mis on alanenud õpitulemuste ja muutunud käitumise põhjus. Teavita muutustest ka vanemaid.
5. Püüan märgata muutusi õpilase käitumises ja võimalusel suuna ta psühholoogi vastuvõtule ja koheselt teavita ohtudest lapsevanemaid.
6. Kui õpilasel on diagnoositud ülemäärane ärevus võiks läbi arutada, kes koolis igapäevaselt majas töötavatest täiskasvanutest (kooliõde, psühholoog, sotsiaalpedagoog, klassijuhtaja, aineõpetaja) saaks olla üks kindel tugi või kokku leppida turvaline koht, kuhu ta saab pöörduda kõrgenenud ärevussituatsioonis, et rahuneda või end koguda. Oluline on aidata lapsel saavutada kontroll ja säilitada väärikus. Samasugust võimalust end kokku võtta ja tuge saada vajab ka depressiooniga õpilane.
7. Koostöö ja suhtlemine lapsevanematega aitab mõista lapse ärevuse/depressiooni põhjuseid ja leida toetavaid meetmeid.

Suhtlemine õpilasega:

1. Märka (kasvõi naeratus, noogutus, käemärk jmt). Ära ignoreeri tema olemasolu, muidu teevad seda ka klassikaaslased. Ole positiivse hoiakuga. (Selja, õla puudutus, kallistus – ole kindel, kas see sobi, küsi lapselt. Noormaid lapsi puudutus pigem rahustab.)
2. Aita tõsta eneseusku ja optimismi. Tunnusta (kas indiv või klassi ees, kuidas talle paremini sobib. Räägi sellest temaga.)
3. Soodusta lõõgastumist, ära loo pinget. Kontrolli ja hinda vähem, innusta ja tunnusta rohkem. Räägi sellest, mida tegema hakatakse positiivsuse ja entusiasmiga. Tuleta meelde eelmist õnnestunud korda.
4. Eesmärk ei ole ärevuse allasurumine, vaid tunnetega toimetulek, aktsepteerimine. See on normaalne, et ma tunnen tundeid, sh ärevust, hirmu. Ütle talle „Tere tulemast, minu hirm! Hakkame aga koos esinema ja vastame selle luuletuse ära.“ Mida vähem tegeleda ärevusest lahtisaamisega, seda enam ta ligi tikub.  
5. Anna märku, et mõistad lapse raskusi. Ära pisenda seda, kuid ära sea ka ebarealistlikke ootuseid olukorra positiivsusele. Sisenda talle, et vaatamata ebameeldivusele saab ta olukorraga hakkama.
6. Last tuleb säästa hurjutamisest (rahune maha, käitu normaalselt) ja teiste klassikaaslastega võrdlemisest.
7. Küsi avatud küsimusi suletud küsimuste asemel. Mitte “Kas sa oled selle esinemise pärast ärevil” vaid näiteks “Kuidas sa end selle esinemisega seoses tunned?”
8. Lapsega tuleks rahuolekus arutada, kuidas ta ise oma ärevuse tõusu oskaks märgata ja mida ta saaks ise enda emotsioonide kontrollimiseks teha. 
9. Mõtle lapsega koos läbi, mis juhtuks, kui tema kujutletud kõige hullem stsenaarium teoks saaks – nii võib leida lahenduse, mis rahustab.
10. Jälgi lapse kehakeelt, et ennetada ärevat situatsiooni.
11. Suuna tähelepanu mõnele vähem ärritavale tegevusele.
12. Väljenda end selgelt ja rahulikult, väldi ülekantud tähendusi või mitmetimõistetavat huumorit.
13. Väldi ärevust säilitavat käitumist. Ei ole hea kõigist hirmu tekitavatest olukordadest kohe loobuda, keelduda lasta, vaid õpetada ja julgustada last oma hirmutundega samm-sammult sõbraks saama. Tema üle isegi nalja viskama. 

 

 Õppetöö

1. Muuda keskkond lapsele ennustatavaks ja struktureerituks: rutiinile toetumine, kindlad reeglid, nõuded, tunnikava, päevakava. Muutused peaksid olema lapsele ette teada ja uute tegevuste või keskkondade puhul vajab laps eelnevat juhendamist, kuidas ta peaks seal käituma. Eeldab kollektiivi läbimõeldud koostööd, ühiseid kokkuleppeid.
2. Õppetööle tagasi pöörduvat last on vaja toetada nii emotsionaalselt kui ka õppekorralduslikult. Ta ei suuda õppida kaaslastega samas mahus ja tempos. Vajadusel koostada individuaalne õppekava.
3. Mõelge läbi klassiruumi paigutus ja last ümbritsev keskkond (kas sisaldab last ärevaks tegevaid elemente). Võimalusel pane laps istuma rahuliku ja positiivset mõjuva kaaslase kõrvale.
4. Kui näed, et lapsel on turvalisem ja vähem ärevam istuda õpetaja laua lähedal, siis võimalda talle seda. Liigu järk-järgult ärevust tekitava olukorraga seoses lihtsamatelt keerukamate ülesannete juurde (nt esinemishirmu puhul esialgu paberilt ette lugemine, hiljem peast lugemine) 
5. Anda lapsele valikuid, ole paindlik.
6. Võimalusel vii läbi individuaaltunde (ei pea olema 45 min, piisab ka 20 min) Arvesta sellega kui lähedane kontakt lapsele sobib.
7. Vajadusel ja võimalusel luba õpilasel esitada ülesandeid kirjalikult, vältida suulist vastamist klassi ees. (Kuid siiski ei tasu vältimise juurde püsivalt jääda.)
8. Vähenda muretsemise ooteperioodi, nt ärevust tekitavate ülesannete andmisel tuleks arvestada piisavalt aega ettevalmistamiseks, kuid mitte liialt palju aega ülemõtlemiseks. 
9. Kiida ja tunnusta edusammude eest. 
10. Alusta emotsinaalselt neutraalsemate tunnustustega “Pole paha!”, lisa tõestus “Ma nägin, et sa tegid … ja see rõõmustas mind!”
11. Kaasa last kogu klassi grupitegevustesse ja soosi ühiseid positiivseid emotsioone.
12. Grupitegevused võiksid olla regulaarsed, näiteks ühine hommikuring, vaba ja toetav mõtete vahetamine. Nii õpivad lapsed üksteist ning üksteise eripärasid tundma ning töötavad paremini ka õppetööga seotud grupitöödes. Sõnavõtmine sellistes ringides ei ole kohustuslik.
13. Kasuta tundides läbivalt lõõgastustehnikaid (nt Vaikuseminutid), see on kasulik ärevale lapsele ning mõjub hästi ka kõigile teistele. 
14. Võimalda liikumist, tunde värskes õhus ja aktiivsetes tegevustes.
15. Last võivad aidata emotsioonidega toime tulla ka alternatiivsed emotsioonide väljendamise viisid (muusika, joonistamine, lugemine jne), luba tal seda teha kui ta seda vajab. Innusta last nende tegevustega tegelema ka huvitegevuses, see soosib sotsiaalseid suhteid ja tõstab enesekindlust. 
16. Tugeva ärevushäire korral oleks asjakohane (täielikult või osaajaga) väikeklassis õppimine. 
17. ÄRA UNUSTA – iga juhtum on eriline ja oma näoga. Ühtseid reegelid ei ole. Siin on pakutud valik, millele mõelda töös psüühilise erivajadusega õpilastega. 

 

Vaimse tervise esmaabi (märka oma õpilast, kolleegi, pereliiget, sõpra)

• Võta kontakti. Ütle, et sa tunned tema pärast muret.
• Kuula eelarvamustevabalt, hoidu hinnangutest ja ära kiirusta lahenduste pakkumisega. Püüa kuulata ja mõista.
• Paku emotsionaalset tuge. Kaasaelamine inimese tuunetele ja lootuse julgustamine.
• Paku praktilist abi. (nt Küsi, kas ta sooviks vaimse tervise probleemide kohta rohkem infot saada. Millist abi ta juba on kasutanud? Pereliikmed, tugiteenused koolis, tervishoiteenused, peaasi.ee nõustajad). Õpetajane küsi, kuidas võid aidata kellegi poole pöördumisel.
• Kutsu kasutama enseabistrateegiaid. (lõdvestav hingamine, muusika, lähedaste toetus, liikumine, sport, toitumine)

  Vt youtube Live-koolitund: Vaimse tervise esmaabi. (Tuuli Onolainen, Anna-Kaisa Oiderama)

Eneseabistrateegiad depressiooni korral:

•   Ära kannata üksi, vaid otsi abi! Leia inimene, keda võid usaldada ja kellele saad rääkida oma muredest.
•   Hoia ennast tegevuses. Selleks võib olla kas või jalutuskäik, spordi tegemine, huviringis osalemine, kodutööde tegemine.
•   Võta aeg maha. Ära keskendu probleemidele, vaid mine neist eemale ja tegele muude asjadega. See aitab mõtetel selgineda.
•   Planeeri oma päeva vähemalt üks positiivne tegevus, mis pakub rahulolu.
•   Püüa toituda regulaarselt ja mitmekülgselt, isegi siis, kui isu ei ole. Kaalulangus ja vitamiinipuudus halvendavad tervist veelgi.
•   Alkohol ja uimastid kahjustavad tervist. Lühikeseks ajaks võib tekkida tunne, et mured kaovad, kuid tegelikult muudavad need depressiooni raskemaks.
•   Püüa korralikult magada, sest Sinu keha vajab puhkust. Hea une saavutamiseks ole päeval aktiivne, mine õhtuti magama ühel ja samal ajal, püüa enne uinumist tegeleda millegi lõõgastavaga, väldi päevast magamist ja liigset voodisolekut.
•   Ole tähelepanelik oma tunnete ja mõtete suhtes. Mõtteid saab muuta.
•   Püüa anda endast parim, kuid Sa ei pea olema perfektne. (Peaasi.ee)

Mure ja küsimuste korral pöördu kooli psühholoogi, Peaasi.ee nõustajate poole, nõustamiskeskuse psühholoogi, perearsti, vaimse tervise õe, psühhiaatri poole. Ära muretse, et liiga vara ja liiga väike mure. Oma vaimse ja füüsilise tervise eest saan esmalt hoolida mina ise.

Millised valikud on arstil ja terapeudil?

Kasutatud kirjandus: 

https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm

https://peaasi.ee/arevushaired/

Vaimne Tervis- väärtus meie kõigi jaoks. Lk 60-84 Ärevus ja Depressioon. http://opikeskkond.lastefond.ee/public/galleries/Vaimne_tervis-vaartus_meie_jaoks_kogumik.pdf

Goldstein. Child Mind Institute. What to Do (and Not Do) When Children Are Anxious. Saadaval aadressil: https://childmind.org/article/what-to-do-and-not-do-when-children-are-anxious/

 K.Järv-Mändoja, K.Käesel, E.Pill, M.Riis. Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis. 2011. Saadaval aadressil: https://intra.tai.ee/images/prints/documents/131496820076_Vaimse_tervise_probleemide_markamine_ja_ennetamine_koolis_est.pdf

https://peaasi.ee/depressioon/

 Government of South Australia (s.a.). Depression. Külastatud aadressil : https://www.education.sa.gov.au/supporting-students/health-e-safety-and-wellbeing/health-support-planning/managing-health-education-and-care/neurodiversity/depression 

Law, R. (2019). Kuidas aidata depressioonis noori? Tallinn: Kirjastus Pilgrim.

Newport Academy (2018). Adolescent Depression in Schools. Külastatud aadressil

https://www.newportacademy.com/resources/mental-health/adolescent-depression-in-schools/

Marc A. Crundwell K. Killu (2010). Responding to student’s depression. Külastatud aadressil http://www.ascd.org/publications/educational-leadership/oct10/vol68/num02/Responding-to-a-Student%27s-Depression.aspx

Maurice Chazan, Alice F. Laing jt: Eemaletõmbunud, üksildaste laste ja noorukite abistamine. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001

Eila Laukkanen, Mauri Marttunen jt: Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina, 2008

Siegel, D. J. , Bryson, T. P. (2012) Lapse ajukeskne kasvatus. Tänapäev

Silverman, W.K., Field, A.P., (eds) (2011). Anxiety Disorders in Children and Adolescents, 2nd ed. Cambridge University Press.

Rogers, B. (.   ). Taasleitud käitumine.

Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (    )„Suhtlemine probleemsete õpilastega“

Rygaard, N., P. Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat”

E.Kikas. Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes. https://www.hm.ee/sites/default/files/edukoraamatkaanega.pdf  160, 162-163, 165-171

K. Konstabel “Depressiooni põeb igauks erinevalt?”

Hanikat, S., (2013). 1. JA 2. KOOLIASTME ÄREVUSHÄIRE SÜMPTOMITEGA LASTE LÕIMIMINE TAVAÕPPESSE EESTI ÜHE PIIRKONNA ÕPETAJATE HINNANGUTE ALUSEL. Magistritöö. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31479/hanikat_sirje.pdf?sequence=1&isAllowed=y

“Kuidas saada ärevushäire?” https://www.youtube.com/watch?v=IlC1f1HSMn8

Õpetamisraskustega õpetajad või õpiraskustega õpilased? Õpetajate Leht 24. mai 2019 Margit Kariis 

Juhend kaitumise tugikava koostamiseks       Download

 

MÕTLEMISEKS: Kuidas võiksid olla omavahel seotud õpilaste käitumis- ja õpiprobleemid ning õpetaja õpetamisoskused?

Loe Õpetajate Leht 24. mai 2019 Margit Kariis: “Eduelamuse kogemist õppeprotsessis peetakse võtmeteguriks käitumisraskuste korrigeerimisel. Ka emotsionaal- või käitumisraskuste (EKR) ja koolis edasijõudmatuse vahel on leitud seosed, mis vastastikku võimendavad teineteist. Tõestust on leidnud asjaolu, et EKR ning lugemisraskus esinevad sageli koos ning lugemisoskuse arenemine aitab tõsta õpilase enesehinnangut ning parandada käitumist….”

 

Klassiõpetajate rühmatööd mai 2019:

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• Soovitan huvilistele lugeda veel ka