Andekad

Märksõnad:

tasemerühmad

vaba- ja valikained

õpetuse kiirendamine

õppe diferentseerimine tavaklassis

tugitegevused (psühholoogiline tugi)

andekad alasooritajad

topelt HEV õpilased

Mõtteid andekate toetamisest

Õpetaja eesmärgiks peaks olema minimiseerida andekate õpilaste mõtlemise madalamaid tasemeid (teadmine, mõistmine) nõudvaid ülesandeid, mis neid ei motiveeri.

Diferentseeritud ülesanded andekatele peaksid võimaldama intellektuaalset stimulatsiooni, uute ideede genereerimist juba omandatud teadmiste baasil (Sepp, 2010a).

Loova mõtlemise toetamiseks tuleb päheõppimise, drilli, meenutamise ja aine sisu pingsa kontrollimise asemel suunata rõhuasetus hoopis mõtlemisprotsessile, uurimisele, reflektsioonile ja alternatiivide leidmisele (Robinson, Shore & Enerson, 2006, viidatud Sepp, 2010a).

Õppe kohandamine andekate vajadustele tähendab kaasava õppe kontekstis esmajoones kriitilist mõtlemist arendavate ja avatud, loovaid lahendusi võimaldavate ülesannete pakkumist ning õpilaste sisemise motivatsiooni toetamist valikuvabaduse- ja võimaluste ning autonoomsuse suurendamisega. (Sepp, 2012).

Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp, 2010b). Kuna ühesklassis on palju õpilasi ning igaüks neist on erinev ja omamoodi andekas, siis neile kõigile üheaegselt arendava keskkonna loomine on üsna keeruline. Siiski on õpetajal võimalik oma tööd tõhustada õpetamismeetodeid kohandades ja katsetades (Brighton, 2001, viidatud Saul, Sepp & Päiviste, 2007).

Näited, mida tänases koolipraktikas on kasutatud?

Õpilane saab lisaülesandeid, mis on keerulisemad. Lihtsad õppekava, TV ülesanded võiks asenda kohe jõukohaste ülesannetega.
Õpilane võib soovi korral käia ülesandeid lahendamas klassist väljas (sageli ta kasutab seda võimalust, vahel soovib klassis olla).
Õpilane lahendab tundides olümpiaadiülesandeid, valmistudes olümpiaadideks.
Õpilane lahendab tundides nuputamise ülesandeid.
Õpetaja organiseerib vahel nii, et õpilane käib tunni ajal koos kolme teistes klassides õppivate õpilastega nuputamise võistluseks valmistumas (lahendavad ülesandeid ja harjutavad meeskonnatööd).
Abiks TÜ Teaduskoolis välja töötatud abimaterjalid, erinevate võistluste ja olümpiaadide ülesanded, kõrgkoolide poolt õpilastele suunatud kursused jne.
Õpilane saab vajadusel klassikaaslasi abistada ning neile teemasid / ülesandeid seletada.
Õpilasele antakse võimalus uute teemade seletamisel kaasa rääkida.
Erakordselt andekate õpilaste puhul tuleb aga läheneda veel individuaalsemalt: rakendada aktseleerimist, koostada individuaalne õppekava, vajadusel kaasata mentoreid-eksperte õpilase andekuse valdkonnas, vajadusel leida täiendavaid ressursse või aidata suunata õpilane mõnda teise õpiasutusse, et tema anded saaksid maksimaalselt välja areneda (Sepp, 2012).
Koostöö andeka lapse vanemaga on õppe- ja kasvatusprotsessis äärmiselt oluline. Eduka koostöö aluseks saab olla ühesugune arusaam andekuse olemusest ning lapse vajadustest. Sageli vajab ka andeka lapse vanem ise pedagoogide ja tugispetsialistide toetust, mõistmaks ja aktsepteerimaks oma lapse andekusest tingitud eripärasid (Sepp, 2012). Ei maksa unustada, et andekas laps on eeskätt laps ja alles siis andekas. Turvalisusetunde ja mõistva suhtumisega saab toetada nii last kui ka tema vanemat, sest see loob hea pinnase edukaks koostööks (Sepp, 2012).

Probleemid:

Ainevõistlusi ja olümpiaade on vähe ning pigem II ja III kooliastmes
Õpetajal on keeruline pakkuda võimetekohaseid ülesandeid nii, et õpilasel säiliks huvi, sest kontaktaega koos õpilasega lahendamiseks jääb väheks, abi vajavad klassis ka teised.
Kui õpilane läheb klassist välja ülesandeid lahendama, et paremini keskenduda, siis saab raskuseks vahetu abi ja juhendamise puudumine. Andekas laps vajab, et temaga tegeldaks ja et tema tempoga jõutaks kaasa minna. Kui seda ei tehta, võivadki kaasneda distsipliiniprobleemid.
Motivatsiooni võiks aidata hoida, kui klassis on veel teisigi samas aines võimekaid õpilasi. Et on kedagi, kelle pealt mõõtu võtta. Nö nutikate grupi koostööd võiks soosida.
Õpetaja peaks leidma tasakaalu, kui palju teevad andekad omavahel koos õppimist ja kui palju kaasatakse nutikaid õpilasi nö keskmiste järgi aitamiseks, toetamiseks. (Liig nõrka ja väga tugevat õpilast kokku õppima panna pole alati hea mõte. )
Kui õpetaja rõhutab liigselt, et matemaatikas on oluline kiirus, siis õpitakse pinnapealselt.
Keerulisemad ülesanded arutatakse läbi vahetundides või vahel peale tunde lisatunde tehes. Samas sellises vanuses lapsed, kes on võimekad, ei ole ka pidevalt lisatundidest huvitatud. Samuti on neil peale kooli erinevad huviringid või trennid.
Murekohaks on õpetajate suur koormus, sest õpetajad peavad töötama suurte klassidega, andma nädalas palju tunde ja arvestama klassitunni piires kõigi laste eripäradega.
Õpetaja oskus või oskamatus suhtuda riikliku õppekava paindlikkusesse. Õppekavad, töökavad, õppematerjalid võiksid olla juba ette planeeritud sellisel kujul, et arvestada õpilaste erinevat võimekust.
Õpetajad vajavad teadlikkuse tõstmist, kuidas siis ikkagi iga teema puhul kõigi õppijatega arvestada.
Lapsi ei peaks sildistama “andekateks” või “andetuteks”, kuna erinevad inimesed pole mitte ainult erineval viisil andekad, vaid nende andekuse avaldumine sõltub mitmetest keskkondlikest teguritest ja seda avaldumist lastel saab ja tuleb keskkondlikke tingimusi modifitseerides soodustada (Konstabel, 2012). Õpetaja ei peaks keskenduma oma klassi andeks leidmisel, sildistamisele ja toetusvõimaluste vähesuse üle kaeblemisele, vaid näitama reaalset, mida ta juba täna on teinud.

Loe kindlasti vähemalt 2 kuni 3 allikat.

„Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes“ E. Kikas 7.2 Andekad õpilased lk 172-184 https://www.hm.ee/sites/default/files/edukoraamatkaanega.pdf

2. Andekas õpilane klassis: õpikeskkonna kohandamine https://www.teaduskool.ut.ee/et/andekus-voimekus/abiks-opetajale#pealkiri1

3. Andekas õpilane klassis. Abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja toetamisel. Viire Sepp 2012 Tartu Ülikooli Teaduskool

4. Hea ülevaate slaidid: Viire Sepp. Trüki Googlesse “Andekas laps klassis” voorkeelteliit.eu/userfiles/file/Viire%20Sepp.pdf

5. Hillar Saul, Viire Sepp, Monika Päiviste (2007). Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides. Andekad õpilased. Lk 172-184

6. Viire Sepp (2010). Andekusest ja andekatest lastest. www.atlex.ee/workfiles/pdf/andekas_tutvustu.pdf

7. Vähi, R. (2013). Individuaalse õppekava vajalikkusest andekatele õpilastele. Tartu. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32002/vahi_reelika.pdf (25.03.2019)

8. Rosanov, R. (2011). Algklasside õpetajad andekate laste õpetamisest ja sellega seonduvatest probleemidest. Tartu. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17943/Rosanov.pdf (25.03.2019)

9. „Andekuse psühholoogia ja pedagoogika küsimusi“ http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/35407/Andekus1.pdf?fbclid=IwAR3aXrcTm-ZAFy9pAtyIVRtqjwT–VttQOlrsBjvpMwQifJBdeWqOf46Tds

TÜ 3.aasta klassiõpetajate rühmatööd 22.märts 2019: