Mõõtmine seisneb mõõtühiku järjestikuses paigutamises(mahutamises) mõõdetavale suurusele. Mõõtühiku ümberpaigutamisega (mahutamisega) kaasneb loendamine, sealt jõutakse mõõtarvuni. Mõõtarv koos mõõtühiku nimetusega annab mõõdu. Viimane on nimega arv ehk suurus: arv näitab mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavale esemele, nimi tuleb aga kasutatava mõõtühiku nimest.

- Nii nooremate kui ka vanemate klasside õpilastel ei ole selgeid kujutlusi mõõtühikute suurustest.
- Segistatakse ühe ja sama süsteemi mõõtühikuid (sentimeetrid detsimeetritega, meetritega).
- Segistatakse erinevate süsteemide ühikuid (meetrid ruutmeetritega, mõnikord ka kilomeetritega).
- Segistatakse nimega arve nimeta arvudega.
- Õpilased segistavad mõõtühikuid ja mõõteriistu.
- Mõõtühikute nõrk teadmine ja vead nende diferentseerimisel põhjustavad raskusi ühikutevaheliste seoste leidmisel.
- Aritmeetiliste tehete sooritamisel ei arvestata, ei pöörata tähelepanu nimetustele (7 m + 50 cm = 57).
- Mitmenimeliste arvude kirjutamisel vahetatakse erinevate suurustega mõõtühikute kohti (3 m 70 km).
- Tehete sooritamisel kirjutatakse sageli juhuslikke nimetusi. (125 m • 80 = 10000 ruutmeetrit = 1000 €). Selliseid vigu põhjustab konkreetsete kujutluste puudumine mõõtühikute suurusest ja süsteemsusest.
- Vigu võib põhjustada ka mõõtmiste ebatäpsus. Õpilased ei mõista alati mõõtmistäpsuse praktilist vajalikkust, ei oska täpselt paika panna mõõteriistu, ei oska valida õiget mõõtühikut ja õigesti öelda või kirjutada mõõtmise tulemust, ühe- või mitmenimelise arvuga.
- Iga mõõtühiku käsitlust alusta elulise situatsiooniga. Õpilastel peab tekkima arusaam mõõtühiku vajalikkusest. Näiteks, mõõtes vahemaid sammupikkusega, segub et see on ebatäpne. Iga lapse samm võib on teise omast veidi erinev.
- Võta appi kõik meeleorganid. Arvestades õpilaste väheseid elukogemusi, kujutluste nõrkust ja mõtlemise konkreetsust, tuleb püüda esitada mõõtühikuid nii, et lapsed saaksid nende tunnetamiseks kasutada võimalikult kõiki meeli: lisaks vaatlemisele ja selgituste kuulamisele vajab õpilane kindlasti võimalust, katsuda, tunnetada kaalu, aja kulgu, aimata pikkust jne. Käi läbi 1 km pikkune vahemaa ja märkige selleks kulunud aeg.
- Mõõtühikute õppimisele peab kaasnema õpilaste endi aktiivne praktiline tegevus: valmistavad ise mõõtühikuid (meeter, dm, cm, mm); mõõdavad suurusi vastavate mõõteriistade abil; selgitavad välja mõõtühikute vahelised suhted (asetavad detsimeetrile vastava hulga sentimeetreid; jaotavad meetri detsimeetriteks, sentimeetriteks ning tulevad järeldusele, et l dm=10 cm; 1 m = 10 dm; 1 m = 100 cm). Antud teema omandamisel peavad õpilased saama ettekujutuse elus sageli esinevate esemete suurusest, mis aitab neil edaspidi paremini orienteeruda ümbritsevas tegelikkuses, valmistab nad paremini ette jõukohaseks tööks.
- Kasuta ära õpilase varasemad teadmised. Seosta varem õpituga. Näiteks, tutvustades pikkusühikut 1 km, seostatakse see teadmistega 1 m kohta.
- Selgita ja palu õpilastel kinnitada kordamisega, et suurust saab mõõta ainult sama süsteemi mõõtühikutega (pikkust – pikkusühikutega, aega – ajaühikutega jne).
- Esemete suuruse täpsele määramisele mõõteriistade abil peab eelnema nende suuruse määramine silma järgi. See soodustab silmamõõdu arengut, kinnistab kujutlusi mõõtühikute suurusest, kinnistab mõõtühikute nimetuste teadmist.
- Mõõtühikute õpetamise käigus tuleb arendada õpilaste silmamõõtu ja lihastundlikkust. Lisaks sellele peavad lapsed õppima mõõtmise tulemusi ligilähedaselt hindama (kui jääk on väiksem kui pool mõõtühikut, siis see jäetakse ära – 1 m 30 cm ~ 1 m, kui võrdub poolega või on suurem kui pool, siis lisatakse veel üks ühik (1 m 50 cm ~ 2 m ; 1m 80 cm ~ 2 m).
- Teadmisi ja oskusi mõõtühikutest kinnistatakse mitte ainult matemaatikatundides, vaid ka teiste ainete tundides, eriti aga käsitöö ja tööõpetuse, kehalise kasvatuse ja joonestamise tundides, klassivalisel ajal. Töö edukus sõltub siin erinevate õpetajate töö sihikindlusest ja järjepidevusest.
- Vilumuste kujunemine toimub õpilastel väga aeglaselt ja nõuab pikaajalist harjutamist väga mitmekesise materjali abil, seetõttu tuleb teostada süstemaatilisi mõõtmisi. Püüa leida ka teiste matemaatika teemade sees võimalus harjutada mõõtmisi ja joonestamisi. Laske määrata silma järgi esemete pikkust, laiust, kõrgust; esemete (anumate) mahtu. Igapäevaselt on võimalik arendada ajataju. Kui palju aega, kulus ühe või teise töö sooritamisele.
Mõõtmised peavad olema enamuse matemaatika tundide lahutamatuks osaks.
Massiühikud

Laps peab saama kaaluda asju mõlema käe peal, sest tihti on vasak käsi nõrgem kui parem käsi. Kui lapsed on erinevaid esemeid kätel kaalunud, peaks laskma neil tuua võrdlusi, kasutades selleks oma varasemaid kogemusi.
Lastele võib anda ka erinavast materjalist esemeid ja lasta neil nende seast leida üheraskused, samuti võib ühest ja samast materjalist esemeid lasta võrrelda, kumb on kergem, kumb raskem.
- Mitu kilogrammi koolitarbeid on klassi peale kokku koolis kaasas?
- Mitu kilogrammi leiba ühe nädala või kuu jooksul peres tarbitakse?
- Mitu kilogrammi prügi pere nädalaga ära viskab?
Ajaühikud
Kella ja aja teemat võiks käsitleda iga koolipäev. Sinna hulka kuulub nii osutitega, elektroonilise kella, kalendri, taimeri ja liivakella kasutamine. Õppi
ge esialgu täis-, pool-, veerand-, kolmveerand tundidega aja ütlemine osutitega kellal. Õpeta lastele
kindel järjekord, kuidas kella vaadata. Kõigepealt vaatame tunniosutit ja osuti liikumise suunda, seejärel minutite osutit. Klassis peab olema suur õppekell. Lapsed võiksid tööõpetuses ise omale liikuvate osutitega kella meisterdada. Jälgi laste oskus paigutada kellale numbrid õigesse kohta. Osutite peale kirjuta “tunnid”, “minutid”. Võib kasutada ka väikseid õppekellasid igale lapsele oma.
Pikkusühikud
Kui mõõtmisteemaga alustada, oleks hea kasutada mõnd ebatavalisemat mõõtmisvahendit, et tegevust konkreetseks ja mõistetavaks muuta. Nt saab kasutada kirjaklambreid. Kõigepealt võib laps mõõta kirjaklambritega (neid ritta asetades, ükteise külge põimides) oma kätt, siis raamatut.
Mõõtmise jaht. Lapsed käivad klassiruumis ringi ning otsivaid asju, mis on sama pikad kui teatud etteantud mõõdud. Näiteks peab laps leidma midagi, mis on kümme kirjaklambrit pikk, käelaba pikkune, kolme käelaba pikkune.
Mõõtmine sammudega. Õpetaja läheb pikkade sammudega ühest klassi otsast teise ning loendab astudes samme. Seejärel mõõdab laps pikkade sammudega klassis pikkuse. Võrreldakse, mitu sammu said klassi pikkuseks õpetaja ja mitu laps. Arutletakse, miksõpetaja sai vähem ning laps rohkem.
Lastele antakse paberiribad. Nad määravad riba pikkuse ja laiuse silma järgi. Seejärel kontrollivad lapsed tulemust joonlauaga. Pärast määratakse silma järgi vihiku, pliiatsi jne pikkus. (Võistelda võivad kaks last või kaks võistkonda. Võidab see, kelle tulemused olid täpsemad.)
Joonistame ja mõõdame. Iga laps joonistab paberile oma jalajälje, lõikab selle välja ja mõõdab pikkuse sentimeetrites. Jälgi võrreldakse omavahel, arutatakse kellel on kõige pikem, kellel kõige lühem jalajälg.
Võrrelda võib ka paberile joonistatud käsi või tapeedile joonistatud laste varje.
Enda mõõtmine. Lapsed võtavad paaridesse ja mõõdavad joonlauga paarilise nimetissõrme, jala pikkust, kaugust põlvest jalalabani, kaugust küünarnukist nimetissõrme otsani jne. Tulemused saab paberilehele üles märkida ja pärast võrrelda.
Mahuühikud
Mahuühikute teemat ei saa kindlasti õpetada ilma reaalsete mõõtvahenditeta. Seosta mahuühikuid pikkusühikute teemaga detsiliiter ja detsimeeter, liiter ja meeter. Vadelike valamised ja pidev lapse enda sõnaline kommenteerimine aitavad uutel mõistetel kinnistuda. Mõõtenõudel võiksid olla suurelt ja selgelt mõõtühikud peale märgitud. Kindlasti peale mõõtmist võiks reaalses elulises situatsioonis uusi teadmisi rakendada. Nt teha siirupist morssi või koos lugeda toiduvalmistamise retsepti ning ühiselt midagi valmistada. Lisaks saaks teemat kinnistada kodus pereringis mõne huvitava ülesandega. Nt on igal lapsel ülesanne mõõta ära, mitu liitrit või detsiliitrit mahutab nt kodus kõige suurem pott või lapse lemmiktass.
Rahaühikud

EELTEADMISED TEISENDAMISOSKUSE KUJUNDAMISEKS.
Enne teisndamisoskuse kujundamist peab olema omandatud vajalikud teadmised ja oskused.
- Õpilane teab (õpitud) mõõtühikutevaheliste seoste süsteemi (1m = …cm, 100cm = …m);
- Ta oskab nimetada ja leida mitmekohalises arvus üheliste kümneliste, sajaliste, tuhandeliste arvu.
37ü= 3k 7 ü 493ü= 49k 3 ü 1256ü= 125 kja 6 ü;
493ü= 4s 93 ü 1256ü= 12 sja 56 ü;
1256ü= 1 t ja 256 ü.
3. Õpilane oskab naturaalarve korrutada ja jagada10-ga (100-ga, 1000-ga).
(5 ·10 + 4 ; 6 · 100 + 67 ; 3 · 1000 + 408).
NIMEGA ARVUDE TEISENDAMINE.
Ühenimeliste arvude teisendamine:
väiksemateks ühikuteks; suuremateks ühikuteks.
3dm = ……cm 30cm = …..dm
1dm = 10cm 10cm = 1dm
3 ·10cm = 30cm 30cm :10 = 3dm
3dm = 30cm 30cm = 3dm
Mitmenimeliste arvude teisendamine:
ühenimelisteks; ühenimelinemitmenimeliseks.
7cm8mm = ……mm 78mm = …cm …mm
1cm = 10mm 10mm = 1cm
7 · 10mm = 70mm 78 = 7k 8ü
70mm + 8mm = 78mm 78mm = 7cm8mm
NIMEGA ARVUD.
PIKKUSÜHIKUTE VAHELISED SEOSED.
Mitmenimelise arvu teisendamine ühenimeliseks.
Teisenda väiksemateks ühikuteks.
Sentimeeter on ……. korda suurem kui millimeeter.
Detsimeeter on ……. korda suurem kui sentimeeter.
Meeter on ……. korda suurem kui detsimeeter.
Meeter on ……. korda suurem kui sentimeeter.
Kilomeeter on ……. korda suurem kui meeter.
1km = 1 000m 1m = 100cm
4km 200m = 4 200m 6m 9cm = …….cm
· 1 000 · 100
4km = 4 · 1 000m= 4 000m 6 · 100cm+ 9cm = 609cm
4 000m + 200m = 4 200m
Ühenimelise arvu teisendamine mitmenimeliseks arvuks.
Teisenda suuremateks ühikuteks:
Millimeeter on …….. korda väiksem kui sentimeeter.
Sentimeeter on …….. korda väiksem kui detsimeeter.
Detsimeeter on …….. korda väiksem kui meeter.
Sentimeeter on …….. korda väiksem kui meeter.
Detsimeeter on …….. korda väiksem kui meeter.
Meeter on …….. korda väiksem kui kilomeeter.
Nimega arvu teisendan suuremaks ühikuks ………….. tehte abil.
73 cm= 7 dm3 cm 416 mm= ….dm……cm
: 10 : 100
73 : 10 = 7 (jääk 3) 416 : 100 = 4 (jääk ……)
MASSIÜHIKUTE VAHELISED SEOSED.
Ühenimelise arvu teisendamine mitmenimeliseks arvuks.
Teisenda suuremateks ühikuteks.
Gramm on ……….. korda väiksem kui kilogramm.
Kilogramm on ……….. korda väiksem kui tsentner.
Kilogramm on ……….. korda väiksem kui tonn.
Nimega arvu teisendan suuremaks ühikuks……………. tehte abil.
1 000 g = 1kg …….. kg = 1 ts
: 1000 : 100
3000 g = … kg ……. g 800 kg = … ts……. kg
4 560 g = … kg ……. g 3 407 kg = … ts……. kg
58 209 g = … kg ……. g 26 310 kg = … ts……. kg
Ülesanne1.
- Teisenda mitmenimeline arv ühenimeliseks.
I raskusaste: 3m 75cm = …….. cm
3m = ……..cm
300cm + …….cm = ……. cm
II raskusaste: 3m 75cm = ……… cm
· …….
3 · 100cm + ……cm = ……..cm
14kg 60g = ………g 30km 81m = ……….m
37ts 9kg = ………kg 12dm 6mm = ……… mm
2) Teisenda ühenimeline arv mitmenimeliseks arvuks (suuremateks ühikuteks).
I raskusaste: 35mm = ….. cm …… mm
: 10
35mm : 10 = 3 (jääk 5)
II raskusaste: 35mm= 3cm5mm
: 10
370dm = …… m …… dm 8060g = …… kg …… g
4012m = …… km …… m 159kg = …… ts ……kg
RASKUSASTMED NIMEGA ARVUDE. LIITMISEL JA LAHUTAMISEL.
LIITMINE JA LAHUTAMINE TEISENDAMISETA.
9m + 4m = 13m 31cm + 28cm = 59cm
12m – 5m = 7m 74cm – 6cm = 68cm
2. Kahe (erineva nimetusega) ühenimelise arvuliitmine, vastuseks on mitmenimeline arv:
6dm + 3cm = 6dm3cm 5dm+ 1m = 1m5dm
7dm4cm – 7dm = 4cm
2m35cm + 3m = 5m35cm
5. Mitmenimelisest arvust ühenimelise arvu lahutamine, vastuseks on mitmenimeline arv:
9m35cm – 3cm = 9m32cm
6. Mitmenimeliste arvude liitmine ja lahutamine, vastuseks on mitmekohaline arv:
4dm 6cm + 1dm 2cm = 5dm 8cm
10m 7dm – 3m 6dm = 7m 3dm
LIITMINE JA LAHUTAMINE TEISENDAMISEGA.
86cm + 14cm =100cm= 1m
1dm– 3cm = 1m– 42cm =
10cm– 3cm = 7cm 100cm– 42cm = 58cm
5cm 6mm + 4mm = 5cm 10mm= 6cm
6cm– 4mm=
5cm 10mm– 4 mm= 5cm 6mm
8 dm 5cm+ 7cm= 8dm 12cm= 9dm 2cm
6. Mitmenimelisest arvust ühenimelise arvu lahutamine, vastuseks on mitmenimeline arv:
6cm 2mm– 3mm= 5cm12mm– 3mm= 5cm 9mm
7. Mitmenimeliste arvude liitmine, vastuse teisendamisega ühenimeliseks arvuks:
2dm8cm+ 4dm2cm= 6dm10 cm= 7dm
7dm10cm– 3dm2cm = 4dm8cm
8dm– 3dm2cm =
5m46cm + 2m78cm = 7m124cm= 8m24cm
13m32cm– 5m60cm= 12m132cm– 5m60cm = 7m72cm
Enamlevinud vead tehete sooritamisel nimega arvudega:
7cm+ 6mm= 13cm (mm)
5cm– 3mm= 2cm (mm)
6cm5mm – 4mm= 2cm5mm
8cm1mm– 4mm= 4cm1mm
…vahetatakse ära vähendatava ja vähendaja sarnased mõõtühikud:
8cm 1mm– 4mm= 8cm 3mm
5dm + 2m = 5dm2m
Ülesanne2.
- Mitmenimeliste arvude liitmine (kirjalikult).
3 t 458 kg + 2 t 46 kg = …… t …… kg
Teisendan: 3 t 458 kg = ………… kg
2 t 46 kg = ………… kg
Liidan: ………….. kg
+ ………….. kg
………….. kg
Teisendan:………….. kg = …… t …….. kg
45 g + 3 kg 955 g = ……kg ……… g
1 m 43 mm + 8 m 7 mm = …… m ……… mm
2. Mitmenimeliste arvude lahutamine (kirjalikult).
4 km 275 m – 1 km 380 m = …… km ……… m
Teisendan: 4 km 275 m = ………… m
1 km 380 m = ………… m
Lahutan: ………….. m
– ………….. m
………….. m
Teisendan:………….. m = …… km …….. m
5 kg – 2 kg 3 g = ……kg ……… g
6 m – 5 mm = …… m ……… mm
3. Mitmenimelise arvu korrutamine ühekohalise arvuga.
I raskusaste: II raskusaste:
8 € 15 s · 7 = ….. € …….s 2 · 4 m 17 mm = ….. m …….. mm
· 100 · 1000
Teisendan: Teisendan:
8 · 100 s + 15 s = 815 s 4000 mm + 17 mm = ……. mm
Korrutan: Korrutan:
815 s ………… mm
· 7 · 2
5705 s ………… mm = …… m ……… mm
Teisendan: 5705 s = 57€ 5 s
8 · 2 m 69 cm = …… m ………cm
4. Mitmenimelise arvu jagamine ühekohalise arvuga.
I raskusaste: II raskusaste:
4 m 88 cm : 2 = ….. m …….cm 47 m 7 dm: 9 = ….. m ……..dm
· 100 · 10
Teisendan: Teisendan:
4 · 100 cm + 88 cm = 488 cm 470 dm+ 7 dm= ……. dm
Jagan: Jagan kirjalikult: 477 dm: 9 = ……. dm
488 cm : 2 = 244 cm Teisendan:…….dm=…. m …..dm
Teisendan: 244 cm = 2 m 44 cm
Lahenda ise:
7 € 8 s : 9 = …… € ………s